Uus uuring, mis viidi läbi Šotimaal, on andnud üllatavaid tulemusi: ühtki emakakaelavähi juhtumit ei ole registreeritud noorte naiste seas, kes said HPV vastu vaktsineeritud enne 14. eluaastat. See uurimus toob esile immuniseerimise tõhususe haiguse vastu, mis põhjustab globaalses mastaabis ligi 350 000 surma aastas.
Kuigi varasemad uuringud on juba näidanud, et vaktsineerimine vähendab selle vähi esinemissagedust oluliselt, paistab uus analüüs silma pikaajalise lähenemisega, hõlmates suurt rühma 450 000 naist. Tulemused on selged: vaktsiin on kõrvaldanud haiguse juhtumid neil, kes said immuniseerimise soovitatud vanuses.
Olulised andmed HPV ja emakakaelavähi kohta
HPV ehk inimese papilloomiviirus on üks levinumaid sugulisel teel levivaid nakkusi, mis võib avalduda nahal ja limaskestadel tüükadena. Siiski on selle kõige tõsisem tagajärg emakakaelavähi teke, samuti teiste vähitüüpide, näiteks peenise ja anaali vähk. Arvatakse, et enamik seksuaalselt aktiivsetest inimestest on olnud selle viirusega kontaktis, sageli ilma sümptomeid esitamata.
Emakakaelavähk on neljas kõige levinum vähk naiste seas kogu maailmas, kus peaaegu kõik juhtumid on seotud HPV nakkusega. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel diagnoositakse igal aastal ligikaudu 660 000 uut juhtumit, ning Brasiilias registreeritakse 17 000 uut juhtumit ja 7 000 surma aastas.
Uuring keskendus naistele, kes on sündinud aastatel 1988–1996, praegu vanuses 29–37 aastat. Šotimaa riiklik HPV vaktsineerimisprogramm käivitus 2008, koos immuniseerimiskampaaniatega koolides. Uurijad võrdlesid neid andmeid riiklike vähiregistritega, mis võimaldas vaktsiini tõhususe põhjalikku hindamist.
Leidude kohaselt ei ole 12 või 13-aastastele vaktsineeritud tüdrukute seas registreeritud ühtegi emakakaelavähi juhtumit. Huviäratavalt kehtib see isegi nende kohta, kes said ainult ühe või kaks annust, kuigi täies skeemis on ette nähtud kolm annust.
See uuring toetab ideed, et vaktsineerimine on tõhusam, kui see toimub enne seksuaalaktiivsuse algust, mil võib tekkida kontakt HPV-ga. Siiski on vaktsiini eelised nähtavad ka naistel, kes said vaktsiini vanuses 14–22 aastat; selles rühmas oli emakakaelavähi esinemissagedus 3,2 juhtumit 100 000 kohta, võrreldes 8,4 juhtumiga 100 000 kohta vaktsineerimata naiste seas.
Uurijad rõhutavad, et on hädavajalik jätkata pikaajalist jälgimist, et määrata, kas vaktsiini kaitse püsib ja kui kaua. Kuigi emakakaelavähi juhtumeid võib registreerida ka vaktsineeritud naiste seas, kuna ükski vaktsiin ei paku 100% kaitset, on tulemused paljutõotavad. Viimased vaktsiinid on ajakohastatud, et katta suurem hulk viiruse tüvesid.
Kuigi see vaktsiin ei suuda haigust täielikult kõrvaldada, usuvad eksperdid, et koos varajase testimise ja diagnoosimise strateegiatega võib emakakaelavähk muutuda haruldaseks haiguseks.