Hunid, kes on tuntud oma metsiku sissetungi poolest Euroopasse 4. sajandil, on olnud paljude legendide ja jutustuste objektiks. Siiski pakub hiljutine DNA-uuring meelepärasemat ja nüansirohkemat pilku nende päritolule. Rohkem kui homogeenne grupp olid hunid kultuuride ja esivanemate mosaiik, mis on tulemuseks keerulisest rändeprotsessist Aasia stepidelt Euroopasse.
Analüüs viidi läbi HistoGenes projekti raames ning hõlmas DNA proove 370 isikult, kes elasid ajavahemikus 2. sajand eKr kuni 6. sajand pKr piirkondades, mis ulatuvad Mongooliast Karpati mäestikku. See pingutus näitab, et enne hunide saabumist oli Aasia esivanematega kogukond Euroopas praktiliselt olematu.
Esivanemate mosaiik
Uuring näitas, et pärast hunide asustamist tekkis väike grupp, mille geneetika oli seotud Ida-Aasiaga, eriti xiongnuga, iidse rändrahvaga Mongooliast. Üks uurijatest, Guido Alberto Gnecchi-Ruscone, rõhutab geneetilist seost mõnede hunide ja Xiongnu impeeriumi eliidi vahel, mis viitab kultuurilisele kirevusele, mis on rikkam, kui varem arvati.
Aga kõige põnevam on geneetiline mitmekesisus, mis leiti uuritud isikute seas. DNA näitab “esivanemate mosaiiki”, mis viitab sellele, et hunid ei saabunud Euroopasse massiliselt, vaid nende ränne oli dünaamiline protsess, mida iseloomustasid kultuurilised vahetused etniliste rühmadega, kellega nad oma teel kohtusid. See kontrastib märgatavalt teiste rühmadega, nagu avaarid, kes saabusid otsemalt ja säilitasid tugeva sideme Ida-Aasiaga oma valitsemise ajal.
Uuring toob esile, kuidas arenenud geneetilise analüüsi tehnoloogiad koos ajaloolise ja arheoloogilise konteksti hoolika käsitlemisega võivad valgustada mineviku populatsioonide keerulisi interaktsioone. Johannes Krause, Max Plancki Instituudi arheogeneetika osakonna direktor, rõhutab, et see uuring on samm sajanditevanuste arutelude lahendamise suunas, mis puudutavad iidsete populatsioonide koosseisu ja päritolu.