Maailma rahvastik, mille hinnanguliselt ületas 8 miljardit inimest novembris 2022, jääb täpsete numbrite osas mõistatuseks. Ebakindlus tuleneb globaalse sünniregistri puudumisest, mis tähendab, et iga hinnang on parimal juhul ligikaudne arvutus. Praegu ÜRO hinnangul on planeedil 8,2 miljardit elanikku, kuid hiljutine Soome teadlaste uuring seab kahtluse alla nende numbrite kehtivuse, eriti maapiirkondade rahvastiku osas.
Uuringut juhtis Josias Láng-Ritter Aalto Ülikoolist, mis paljastab, et ametlikud hinnangud võivad alahinnata maapiirkondade rahvastikku kuni 84%. See leid viitab sellele, et maapiirkondades elavate inimeste arv võiks tegelikult olla kaks korda suurem kui praegu arvatakse. Need numbrid võivad avaldada olulist mõju avalike teenuste planeerimisele, kuna paljusid ressursse jaotatakse ebatäpsete demograafiliste andmete põhjal.
Barjääride barjäärid
Analüüs algas, uurides barjääride ja paisude ehitusprojektide mõju. Teadlased märkisid, et nende projektide tõttu ümber asustatud inimeste arv oli oluliselt kõrgem kui ametlikes rahvaloendustes hinnatud. Uurides 307 paisu projekti aastatel 1980–2010 35 riigis, leiti häirivad lahknevused: isegi kõige täpsemad rahvaloendused alahindasid rahvastikku 53%, ja mõned arvasid, et elanikke on 84% vähem kui tegelikult on.
See juhtub, kuna maapiirkondade rahvaloendused on sageli puudulikud. Hinnangute koostamise tehnikad on traditsiooniliselt olnud tõhusamad linnakeskkondades, kus rahvastik on tihedam ja kergemini loetav. Tulemuseks on see, et maapiirkonnad jäävad sageli tähelepanuta, mis tähendab, et seal, kus peaks olema ressursse ja teenuseid, on märkimisväärne puudus.
Uuring järeldab, et maailmas elavate inimeste tegelik arv võib olla suurem kui ÜRO määratud, kuigi autorid hoiduvad alternatiivse numbri esitamisest. See rõhutab vajadust teha rohkem uuringuid, et valideerida esitatud hüpoteese ja rakendada neid laiemates kontekstides, eriti väiksemates riikides, kus tegurid võivad olla erinevad.
Kogutud andmete kvaliteet on hädavajalik, et täpselt mõista olukorda inimestega, kes elavad linnade väljaspool. Kuigi ei oodata, et maapiirkondades oleks miljardeid varjatud inimesi, on andmete kogumise parandamise vajadus ilmne, et tagada, et kogukonnad saavad väärilist tähelepanu.