Victoria järv, kuulus oma ulatuslikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse poolest, kogeb murettekitavat muutust. Selle vesi, mis oli varem palju puhtam, hakkab muutuma roheliseks, kuna tsianobakterite levik on suurenenud, need mikroorganismid võivad olla surmavad. See nähtus, mis võib tunduda lihtsalt värvimuutusena, on tegelikult märk palju tõsisemast probleemist, mis mõjutab järvi üle kogu maailma.
Tsianobakterid, mis õitsevad sooja ja päikselise keskkonna tingimustes, õitsevad toitaineterikastes vetes, eriti lämmastiku ja fosfori poolest, mis tulenevad väetistest, sõnnikust ja reoveest. Kui need tingimused on olemas, paljunevad organismid kiiresti, luues rohelisi ja ebameeldiva lõhnaga vahtu vee pinnale. Need kahjulikud õitsemised, teaduslikult tuntud kui cyanoHABs, on ohtlikud mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka loomadele ja veesüsteemidele.
Tsianobakterite mõju Victoria järvele
CyanoHABs ei mõjuta ainult vee kvaliteeti; need võivad olla ka surmavad. Nende tootmiseks tekkinud toksiinid võivad saastada vett, muutes selle joogiks, ujumiseks või isegi puudutamiseks ohtlikuks. Lisaks vabanevad need toksiinid mõnikord õhku, mis kujutab endast täiendavat riski rahvatervisele. Victoria järves on see probleem süvenenud elanikkonna kasvu ja maaharimise muutuste tõttu, mis on suurendanud järve jõudvate toitainete hulka.
Viimased uuringud on näidanud, et tsianobakterid on eriti kontsentreeritud Winami lahes, Kenia edelaosas. See madal ala kannatab keskkonnaalaste muutuste tagajärgede all. Temperatuuri tõus ja inimtegevus muudavad nii tsianobakterite koostist kui ka olemasolevate toksiinide tüüpe, suurendades kohalike kogukondade riski.
Hiljutine uuring on tuvastanud Winami lahe kõige levinumad tsianobakterite liigid. Erinevalt varasematest uuringutest, mis põhinesid mikroskoopia tehnikatel, mis ei võimalda eristada toksilisi ja mitte-toksilisi tsianobaktereid, on kaasaegsete genoomi järjestamise tehnoloogiate kasutamine võimaldanud saada täpsemaid andmeid nende mikroorganismide ja nende toksiinide kohta.
Tulemused on näidanud, et Microcystis on piirkonnas domineeriv tsianobakter, tuntud mikrotsüstiini tootmise poolest, mis on maksale ohtlik toksiin. See olukord halveneb, kuna selle toksiini tasemed ületavad sageli WHO kehtestatud piirnorme, ohustades järveveest sõltuvate elanike tervist.
Järvede tulevik ja inimtegevuse mõju
Rahvastiku kasv ja urbaniseerumine viivad ohtlike toitainete tasemeteni järvedes üle kogu maailma. Kui globaalne temperatuur tõuseb, muutub vetikate levik üha tõsisemaks probleemiks. See nähtus ohustab mitte ainult rahvatervist, vaid ka kohalikke majandusi, mis sõltuvad nendest ökosüsteemidest kalandusest ja turismist.
Uuringutest saadud andmed on olulised mitte ainult Victoria järve juhtimiseks, vaid avavad ka uued võimalused tulevasteks uurimisteks nende tsianobakterite omaduste kohta. Teadlased hakkavad avastama uusi geene, mis võivad toota molekule, millel on nii toksilised kui ka terapeutilised mõjud, mis võivad omada olulisi tagajärgi tervisele ja meditsiinile.