Arktika jää tulevik paistab sünge. Kuigi inimkond võtab drastilisi meetmeid CO2 heitmete vähendamiseks, isegi saavutades “süsiniku negatiivse” oleku, võib Arktika ringi jää sulamine jätkuda kuni aastani 2300. Lõuna-Korea teadlaste rühm on jõudnud sellele murettekitavale järeldusele, analüüsides permafrosti mõjutatud alasid, kus jää tavaliselt ei sula, kuid mis kannatavad drastiliste muutuste all globaalsoojenemise tõttu.
Uuringu kohaselt ei peatu sulamisprotsess, kuna globaalsoojenemine on juba saanud märkimisväärse hoo. Lisaks vabastab permafrost sulades gaase nagu metaan ja CO2, mis aitab kaasa tagasiside tsüklile, mis intensiivistab atmosfääri soojenemist. See tähendab, et isegi kui heitmete vähendamisel saavutatakse olulisi edusamme, jäävad kliimamuutuste mõjud sajanditeks püsima.
Permafrost’i mõju
Permafrost toimib süsiniku ladustajana ning selle lagunemine võib vabastada suuri koguseid kasvuhoonegaase. See nähtus süvendab veelgi kliimakriisi ja seab ohtu ökosüsteemid ja kogukonnad, mis sõltuvad nendest külmadest keskkondadest. Uuringud näitavad, et isegi kui rakendatakse tõhusaid poliitikaid kliimamuutuste leevendamiseks, jäävad juba põhjustatud kahjude mõjud nähtavaks põlvkondade kaupa.
See uudis tuletab meelde, kui oluline on tegutseda kiiresti ja tõhusalt kliimamuutuste vastu. Kuigi teadus pakub lahendusi, sõltub rakendamine meie kollektiivsest tahtest teha tõeline muutus. Võitlus globaalsoojenemise vastu on olulisem kui kunagi varem ning meie täna tehtud otsused mõjutavad meie planeedi seisundit homme.