Kas sinu sõnavara võiks olla võti pikema eluea saavutamiseks? Kuigi see ei tähenda sõnaraamatu lugemist, on sel aastal avaldatud uuring leidnud üllatava seose suulise väljendusoskuse ja pikaealisuse vahel. Selle uurimistöö kohaselt võib eneseväljendamise ja laia sõnavara kasutamise oskus aidata sul elada kauem.
Varasemad uuringud on juba viidanud, et intelligentsus on seotud pika eluiga, kuid selle määratlemine võib olla keeruline. Alates loogikast kuni eneseteadvuseni on intelligentsus mitmekesine mõisted. Uus uuring, mida juhib Paolo Ghisletta Genfi Ülikoolist, keskendub intelligentsuse ühele olulisele aspektile: kommunikatsioonile.
Avardav uuring Berliini eakate kohta
Analüüs põhineb Berliini vananemisuuringul, multidistsiplinaarsel projektis, mis alates 1989. aastast on uurinud 70–105-aastaseid inimesi, kes elasid Külma Sõja ajal Lääne-Berliinis. 516 osalejaga, mõned neist olid jälgitud 18 aasta jooksul. Arvesse võeti selliseid tegureid nagu hambaravi, stress ja majanduslik heaolu koos suulise väljendusoskuse testidega.
Selles uuringus registreeriti neli kognitiivset oskust: suuline väljendusoskus, tajumise kiirus, sõnavara teadlikkus ja episoodiline mälu. Viidi läbi erinevaid teste, näiteks paluti osalejatel nimetada 90 sekundi jooksul võimalikult palju loomi. Nende tulemuste analüüsimisel töötasid teadlased välja arvutimudeli, et seostada tulemusi suremisriskiga.
Kõigist hinnatud oskustest oli suuline väljendusoskus ainus, mis näitas olulist seost pikaealisusega. Kuigi selle seose taga olev põhjus ei ole täielikult selge, võib olla, et hea suhtlemine treenib erinevaid ajupiirkondi. Ghisletta mainib, et kognitiivne, emotsionaalne ja füüsiline langus käivad sageli käsikäes ning suulise väljendusoskuse jälgimine võib olla hea heaolu näitaja.
Seega, iga kord, kui me vestleme, ei jaga me mitte ainult ideid, vaid treenime ka oma aju. Kuigi sõnaraamatu lugemine ei pruugi olla maagiline lahendus pikema elu jaoks, võiks meie suhtlemisoskuste parandamine siiski omada positiivset mõju meie pikaajalisele tervisele.