Maailmas, kus reklaam ja sotsiaalmeedia näivad dikteerivat meie isiklikku väärtust, on lihtne langeda võrdlemise lõksu. Siiski on olemas viise, kuidas vältida seda hävitavat tsüklit ja õppida olema õnnelik sellega, mis meil on. Võti peitub inimese psühhoteraapia perspektiivi omaksmises, mis kutsub meid nägema end armastuse ja aktsepteerimisega.
Joshua Forstenzer, Sheffieldi Ülikooli professor, meenutab meile, et popkultuur sunnib meid sageli mõõtma oma edu ebarealistlike standardite kaudu, nagu sotsiaalmeedia jälgijate arv või füüsiline välimus. See on lõputu võidujooks, mis toidab vaid ebapiisavuse ja kadeda tundeid. Tõde on see, et nende edusammude ideaalide taga peituvad sageli kahjulikud eeldused, mis võivad meid panna tundma, et me ei ole kunagi piisavad.
Võrdlemise lõks
Kadedus sünnib võrdlemisest ja vajab skaalat, mis meid klassifitseerib. Popkultuur pakub palju: alates kõige atraktiivsemast tutvumise rakendusest kuni kõrge sotsiaalse staatuse saavutamiseni. See surve võib meid panna tundma, et meie elud on madalamad, kui me ei vasta nendele standarditele. Kuid kas see on tõeliselt vajalik?
Tihti ei paku materiaalsete asjade või sotsiaalse valideerimise otsimine meile rahuldust, mida me arvame. Selle asemel võib see viia häbi ja ebapiisavuse tunnete tsüklisse. On ülioluline tunnustada, et see võrdlemise tunne ei peegelda seda, kes me tegelikult oleme, vaid on meie ebakindluste projektsioon.
Kuidas võidelda häbiga ja leida õnn
Esimene samm, et vabastada end võrdlemisest, on tuvastada ja kahtluse alla seada need häbi tunded. Siin on kolm lähenemist, mis võivad sind aidata:
1. Stoitsism
Stoikud õpetavad, et meie olemus on stabiilne ja tõeline eesmärk on meie loomuses edeneda. See tähendab tunnustamist, et paljud meie ambitsioonid ei pruugi olla see, mida me tegelikult vajame, et olla õnnelikud. Võti on leida tasakaal meie emotsioonide ja eesmärkide vahel.
2. Eksistentsialism
See lähenemine meenutab meile, et inimelus ei ole ette määratud lõpp-eesmärki. Igal ühel meist on võime end uuesti leiutada ja oma eesmärke seada. Vabadus määrata oma tee on võimas meeldetuletus, et rahulolu ei tule väliste eesmärkide saavutamisest, vaid meie valikute tähenduse leidmisest.
3. Inimese psühhoteraapia
Inimese psühhoteraapia kutsub meid üles aktsepteerima meie keerukust. See julgustab meid nägema end haavatavate ja ainulaadsetena, pidevas arengus. Tõelised suhted on hädavajalikud, kuna need pakuvad vajalikku toetust meie sisemistele võitlustele ja aitavad leida kuuluvuse tunnet.
Olla õnnelik sellega, mis meil on, nõuab perspektiivi muutmist. Selle asemel, et lasta end võrdlemisest viia, saame leida rahulolu meie ainulaadsusest ja suhetest, mida me kasvatame.