Innovatsioon ei peatu kunagi ja Meta, Mark Zuckerbergi ettevõtte viimane saavutus, jätab meid sõnatuks. Kas sa oskad ette kujutada, et saad dekodeerida, mida keegi mõtleb, lähtudes ainult aju signaalidest? Just seda nad on saavutanud uue algoritmiga, mis saavutab hämmastava 80% täpsuse, muutes mõtted sõnadeks ja piltideks.
See edusamm on võimalik tänu koostööle Basque Keskuse kognitsiooni, aju ja keele alal ning parim on see, et see põhineb mitteinvasiivsetel meetoditel. Erinevalt varasematest tehnikatest, mis nõudsid keerulisi kirurgilisi sekkumisi, keskendub see uuring magnetoentsefalograafiale (MEG) ja elektroentsefalograafiale (EEG). Need meetodid võimaldavad lugeda ajulaineid ilma invasiivsete protseduurideta, mis on suur samm edasi aju uurimises.
Dekodeerimise protsess
Uuringu käigus kirjutas 35 tervet osalejat lauseid klaviatuuril, samal ajal kui registreeriti nende ajulaineid. Nendest andmetest koolitati tehisintellekti mudel, mis suutis rekonstrueerida vabatahtlike mõtteid. Tulemused olid üllatavad: MEG-i abil tabas tehisintellekt 80% lausetest, mida osalejad olid mõelnud. Siiski, EEG-ga langes see edutase oluliselt.
Aga see ei ole veel kõik. Samuti avastati, et aju töötleb mõtteid keeruliselt, alustades lause abstraktsest tähendusest ja muutes selle järk-järgult konkreetseteks tegevusteks, nagu sõrmede liikumine kirjutamisel. See protsess põhineb “dünaamilisel närvikoodil”, mis võimaldab ajul siduda mitmeid esitusi samal ajal, hõlbustades seeläbi suhtlemist ja samal ajal tegutsemist.
Meta rõhutab, et see uurimus võiks avada uusi uksi mitteinvasiivsete aju-arvuti liideste arendamiseks, mis võiks olla kriitilise tähtsusega inimestele, kes on kaotanud võime suuliselt suhelda. Siiski tunnustavad nad ka, et enne, kui seda tehnoloogiat saab rakendada kliinilistes keskkondades, on veel olulisi väljakutseid, mida tuleb ületada.
Üks ületatavaid takistusi on dekodeerimise täpsus, mis on endiselt ebatäiuslik, ja MEG-i praktilised nõuded, mis sunnivad osalejaid olema kontrollitud ja liikumatud keskkondades. Sellegipoolest on teadlased elevil selle edusamme tulevaste rakenduste üle, eriti nende jaoks, kes kannatavad ajukahjustuste all.