Universum mõnikord üllatab meid ootamatute pöördeid ja sel juhul on planeedi lugu, mis näis olevat oma tähe poolt neelatud, võtnud põneva suuna. Uus uuring, mis põhineb James Webbi kosmoseteleskoobi andmetel, on paljastanud, et tegelikult lendas planeet tähe poole enneolematul sündmusel.
Kõik algas 2020. aastal, kui Palomari observatoorium Californias tuvastas sära, mis pärines tähest nimega ZTF SLRN-2020, mis asub 12 000 valgusaasta kaugusel Maast. See intensiivne ja pikaajaline sära äratas teadlaste uudishimu. Analüüsides NASA NEOWISE teleskoobi varasemaid andmeid, märkasid nad, et täht oli eelneva aasta jooksul infrapunases spektris oma heledust suurendanud.
Ootamatu lõpp
Alguses arvati, et täht, mis on klassifitseeritud punase hiiglasena, oli kasvanud nii suureks, et oli neelanud enda ümber tiirleva gaasiplaneedi. Lõpp, mis vääriks kosmilise telesaate sündmustikku. Kuid James Webb, oma võimsa infrapuna nägemisega, paljastas tõe: täht ei olnud punane hiiglane, vaid selle mass oli vaid 70% meie Päikesest.
See tähendab, et planeet ei olnud neelatud, vaid oli kokkupõrke põhjustaja. Astronoomid usuvad, et kõnealune planeet oli tõenäoliselt üks nn “kuumadest Jupiteritest”, gaasiplaneedid, mis moodustuvad kaugel oma tähest, kuid rändavad sissepoole. Sel juhul hakkasid tähe gravitatsioonilised jõud seda tõmbama, viies selle ohtlikult lähedale oma atmosfäärile.
Kui planeet hakkas tähe atmosfääriga kokku puutuma, muutus olukord kontrollimatuks. Uurija Morgan MacLeodi sõnul “hakkas planeet kiiresti langema, laiali paiskudes tähe ümber”. See kokkupõrge tekitas tohutu gaasipilve, mis laienes, moodustades tähe ümber särava rõnga.
Aga lugu ei lõpe siin. James Webb tuvastas tähe ümber gaasiketta, millel on sarnased omadused piirkondadega, kus planeedid moodustuvad. Astronoom Colette Salyk väljendas oma üllatust, leides midagi, mis meenutab planeediformeerimise ala, kuigi sel juhul uusi planeete ei moodustata.
Kuna selle nähtuse üksikasjad avanevad, avaneb astronoomias uus piir. On võimalik, et peagi tuvastatakse sarnaseid kokkupõrkeid tänu teleskoopidele nagu Vera C. Rubini observatoorium ja Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop. See avastus avaldati 10. aprillil ajakirjas The Astrophysical Journal, tõestades veel kord, et kosmos ei lakka meid kunagi üllatamast oma üllatavate lugudega ja ootamatute pöördeid.