27. märtsil 2025 saatis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) oma viimase käsu sondile Gaia: deaktiveerida oma süsteemid ja nautida oma pensionipõlve Päikese orbiidil. See oli üle kümne aasta kestnud teekonna lõpp, mis on andnud astronoomiale väärtuslikku teavet.
Detsembris 2013 käivitati Gaia, mis oli loodud ruumi kaardistamiseks enneolematute täpsusega, kaardistades miljardite taevakehade positsiooni, kauguse ja liikumise. Kokku on kosmoselaev katalooginud teavet kahe miljardi astronoomilise keha kohta, luues seeläbi meie galaktika kõige detailsema kaardi.
Avastuste pärand
Gaia kogutud andmed on olnud hädavajalikud paljude teadusuuringute jaoks, alates tähtede tekkimisest kuni asteroidide tuvastamiseni. Viimastel aastatel on tema teabest tulnud palju märkimisväärseid avastusi, nagu võimalus, et Linnutee väldib kokkupõrget Andromeedaga, ja meie galaktika esmaste ehitusplokkide leidmine.
Tema pensionile jäämise põhjus on lihtne: kütus on otsas. Siiski on tema missioon ületanud esialgsed ootused, mis ennustasid viieaastast kestvust. Nüüd veedab Gaia oma pensionipõlve turvalises kohas, minimeerides riski sekkuda tulevastesse kosmosemissioonidesse.
Kuigi ta on deaktiveeritud, ei ole Gaia ilmutused veel lõppenud. Alla poole kogutud andmetest on analüüsitud. See tähendab, et kuigi kosmoselaev on passiivne, jätkub tema panus teaduses järgmistel aastatel.
ESA kõige edukamaks projektiks peetud Gaia on tõestanud, et Euroopa agentuur suudab astronoomia valdkonnas silma paista, isegi tuntud kosmosevõimude nagu NASA või CNSA ees. Osa tema lahkumisest jättis meeskond, kes töötas selle ambitsioonika projekti kallal, laeva tarkvarasse emotsionaalseid sõnumeid, tagades, et rohkem kui 1.500 koostööpartneri nimi jääb igavikku kosmoses.