Kas oled kunagi mõelnud nendele väikestele sõnadele, mida tihti vestluse keskel ütled? Sõnad nagu «oh», «mm-hmm» ja «eh?» võivad tunduda tähtsusetud, kuid tegelikult on need põhivahendid, mis hoiavad meie vestluste voolu. Pikka aega on lingvistid neid alahinnanud kui tarbetut müra, kuid tõde on see, et nad mängivad suhtlemises olulist rolli.
Hiljuti on mõned uuringud näidanud, et need interjektsioonid toimivad nagu liiklusmärgid dialoogeel. Need tähistavad pause, näitavad, et keegi pöörab tähelepanu või isegi, et on arusaamatus, mis vajab lahendamist. Mark Dingemanse, Radboudi Ülikooli lingvist Hollandis, väidab, et need sõnad on inimkeele jaoks hädavajalikud ja huvitaval kombel on need üks kõige keerulisemaid aspekte, mida tehisintellekt valdama peab.
Väikeste helide jõud
Ajaloo jooksul on keele uurimine keskendunud peamiselt kirjutamisele, kuid vestluste salvestuste kättesaadavus on võimaldanud teadlastel uurida kõnet sügavamalt. Seda tehes on nad mõistnud, et interjektsioonid on igapäevase kõne lahutamatu osa. Dingemanse’i sõnul on iga seitsmes väljend interjektsioon, mis tähendab, et need ilmuvad keskmiselt iga 12 sekundi järel. See viitab sellele, et me tõeliselt vajame neid.
Interjektsioonid suudavad reguleerida dialooge. Näiteks, kui keegi ütleb «oh», näitab ta, et tal on vaja mõttepausi, samas kui «eh?» teiselt inimeselt võib viidata sellele, et midagi ei mõistetud ja suhtlemist tuleb parandada. Uuring 31 keeles näitas, et kõik keeled kasutavad lühikest silpi, mis on sarnane «eh?», paranduse märgina.
Lisaks toimivad interjektsioonid ka jätkajatena, nagu kuulus «mm-hmm», mis näitab, et kuulaja on huvitatud ja soovib, et rääkija jätkaks. Viibides viipekeeltes, võivad jätkajad väljenduda erinevalt, kuid nad on endiselt hädavajalikud vestluse sujuvuse säilitamiseks.
Dingemanse jagab, et nende interjektsioonide õige kasutamine võib mõjutada jutustatavate lugude kvaliteeti. Ühes klassikalises eksperimendis, kus kuulajad ei andnud märke, et nad kuulavad, olid lood vähem arendatud. See tõestab, et need väikesed sõnad on olulisemad, kui nad näivad.
Interjektsioonid aitavad samuti luua konteksti ja ootusi vestluses. Kui keegi ütleb «Vau!», võib ta näidata, et soovib rohkem detaile, samas kui «Ahah!» võib viidata sellele, et enam teavet ei vajata. Need nüansid on hädavajalikud vestluse voolu ja iga osaleja kavatsuste mõistmiseks.
Kokkuvõttes, kuigi me sageli alahindame interjektsioone, on need meie keele ja suhtlemise elutähtis komponent. Need mitte ainult ei hõlbusta interaktsioone, vaid on ka peegeldus meie inimsuhetest ja meie võimetest teistega ühendust luua.