Kliimamuutuse tagajärjed on tuntavad igas maailma nurgas, mõjutades erinevaid loomaliike. Alates jääkarudest, kes kaotavad oma elupaiku sulamise tõttu, kuni elevantideni, kes seisavad silmitsi äärmuslike põuadega, on loodus pidevas muutumises. Uus uuring näitab, et ka krokodillid kannatavad selle globaalsete soojenemise tagajärgede all.
Krokodilli igapäevaelu korraldatakse temperatuuri ümber. Kohe pärast koitu kasutavad need roomajad võimalust päikese käes sooja võtta, ja kui kuumus intensiivistub, sukelduvad nad vette jahedamaks saama. Nende rutiin hõlmab varjus puhkamist ja muidugi toidu otsimist päevitamise sessioonide vahel. See käitumine ei ole juhuslik; krokodillid on ektotermilised, mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub välistest teguritest. Ellujäämiseks peavad nad hoidma oma temperatuuri vahemikus 28 kuni 32 °C.
Häiriv muutus nende käitumises
Kuid Austraalias seisavad soolaveekrokodillid (Crocodylus porosus) silmitsi keerulise olukorraga. Teadlased on märganud nende roomajate kehatemperatuuri tõusu, mis on viinud oluliste muutusteni nende käitumises. Ajakirjas Current Biology avaldatud uuring näitab, et viimase 15 aasta jooksul on krokodillide üldine temperatuur tõusnud, sundides neid veetma rohkem aega oma optimaalse temperatuuri piiril.
Kui temperatuur ületab 32 °C, hakkab nende käitumine dramaatiliselt muutuma. Kuumuse vältimiseks vähendavad nad oma aktiivsust vees, mis sarnaneb sellele, mida teeme meie, inimesed, kuumadel päevadel: otsime varju ja püüame jahedana püsida. Uuringu käigus analüüsiti 203 krokodilli Steve Irwini looduskaitsealal, kasutades seadmeid nende temperatuuri mõõtmiseks ja liikumise jälgimiseks.
Tulemused olid üllatavad: tehti peaaegu 6,5 miljonit mõõtmist ning leiti, et 135 krokodilli ületas vähemalt korra 32 °C, üks neist hoidis seda temperatuuri üle kuu 2021. aastal. See temperatuuri tõus on seotud El Niño perioodidega, mis muutuvad kliimamuutuste tõttu üha sagedasemaks.
Uuringu peamine autor Kaitlin Barham selgitab, et kõrgem ainevahetus, mis on tingitud kõrgematest temperatuuridest, takistab krokodillidel pika aja jooksul hingata. See tähendab, et iga minut, mille nad veedavad jahtudes, on minut, mida nad ei pühenda toidu otsimisele või paljunemisele.
Uurijad viitavad, et üha soojem kliima võib ohustada nende roomajate jahivõimet, kuigi on vajalikud täiendavad uuringud, et täielikult mõista, kuidas globaalne soojenemine mõjutab nende elu ja tervist. Austraalia krokodillide tulevik tundub ebakindel ning nende kohandumine nendele uutele tingimustele võib olla eluliselt tähtis nende ellujäämiseks.